Tammekännu

logo

Puhkekeskus

Piirkonna tegevused

Laanekuklaste kaitsealal on üle 2000 pesa, suurimad on kuni 2 meetri kõrgused, mõne pesa vanus on kuni 100 aastat.  Tasub võtta giid.

Kena vene vanausuliste asula.

Suurimat kraatrit kutsutakse ühtlasi ka “põrguhauaks”. Selle läbimõõt on 80 meetrit ja piirkonnas on vahvad puitskulptuurid. Väga tore koht pikniku pidamiseks.

Vaata lisaks

Annab põhjaliku ülevaate talurahva elust.

Vaata lisaks

Siin asub Euroopa suurim punastest tellistest vesiveski. Kena koht ujumiseks ja pikniku pidamiseks.

Vaata lisaks

Siin asuv hüdroelektrijaam oli komsomoli löökehitus. Leevakult leiate ka maailma kõrgeima korstnaga suitsusauna.

Vaata lisaks

Väike kaluriküla, kus vanasti elanikud tegelesid kalapüügi kõrval ka kalatöötlemisega. Tinti kuivatati suurtes kuivatusahjudes ja müüdi Tartus ning Pihkvas. Neil oli kohustuseks püüda kala Petseri kloostrile. Tänapäevalgi tegelevad külaelanikud kalapüügi ja köögiviljakasvatusega, eelkõige sibula ja kurgiga. Seal on vaatetorn, kust saab näha Venemaad.

Vaata lisaks

Siit leiate talurahvakooli mälestuskivi. Kool sai asutatud aastal 1682.

Seal saate osaliseks ilusale jalutuskäigule mööda laudteed. Oma teekonnal näete soojärvi ja kaete ümbrust kõrgest vaatetornist. Kaitsealal on loendatud üle neljakümne linnuliigi. Tore koht perekondlikuks piknikuks.

Vaata lisaks

Mooste mõisakompleks ja park kujunesid välja 16 sajandi lõpul. Mõis on  ehitatud historistlikus stiilis ja mõisapark on rajatud inglise parkide eeskuju järgides. Kompleksis asub ka Mooste Linakoda

Vaata lisaks

Hurmava männimetsa all paiknev populaarne ujumiskoht.

Vaata lisaks

Tegu on endisaegse maa-aluse klaasiliiva kaevandusega, mis on tänapäeval Baltikumi suurim nahkhiirte ja liblikate talvitumispaik.

Vaata lisaks

Põlvas asub kirik, mille esimene hoone rajati selle koha peale juba aastal 1326. Samuti leiate linnast looduskauni ümbrusega Intsikurmu laululava, järve ja ujumiskoha. Järve ääres laenutatakse veesõidukeid ja saarel on valgusinstallatsioon.

Vaata lisaks

Esimese aastatuhande teises pooles asus seal puitlinnus, mis jäeti teise aastatuhande alguses maha. See oli tolle aja kohta üks suuremaid ja tugevamaid kindlustatuid linnuseid Lõuna-Eestis, Võhandu ja Ahja jõgikonnas oleva piirkonna tolleaegne administratiivpoliitiline keskus ja kauplemiskoht.

Vaata lisaks

Siit leiate 19 saj. esimesel poolel ehitatud esindusliku Sillapää lossi koos kauni pargiga.

Vaata lisaks

Siit leiate liivakaljud,  tervistava veega Emalätte,  menufilmi „Viimne Reliikvia“ võttekohad,  Saessaare hüdroelektrijaama ja tamme. Taevaskoja paisjärvel saab sõita parvlaevaga „Lonni“, ujuda ja kaldal pidada maalilist pikniku.

Vaata lisaks

Laudtee ja vaatetorn. Piknikukoht.

Vaata lisaks

Tegu on endise postiteega.

Vaata lisaks

Siin asub maanteemuuseum.

Orus leiate muinaseesti jumala Uku koopa, kääpad ja Süvahavva vesiveski. See on maaliline koht pikniku pidamiseks.

Vaata lisaks

Tänavküla, mis kulgeb ühe kilomeetripikkuselt Võhandu jõe parempoolsel kaldal. Aastasadu on Võõpsut läbinud Pihkvasse suunduv kaubatee. Seal on olnud hulk aardeleide. Võõpsu piirkond on etendanud olulist osa Tartu piiskopkonna(1224-1558) ja Pihkva vürstiriigi valitsemise ajal, mil seal olid väikesed puidust kaitsetornid ja muistne sadam.

Oma liikluseks soodsa asukoha tõttu on Värska alati olnud tähtsaks sõlmpunktiks. Eesti Vabariigi algusaastail oli seal väike sadam, mida kasutasid reisi-, kauba- ja sõjalaevad. Ta on suurim asula Setomaal. Seal on rohkelt toitlustuskohti, ujumiskoht, Värska Sanatoorium ja Seto Talurahvamuuseum.

Vaata lisaks